Vandiraiujate maa

Kõruse ja Undva külas ehitati erilisi laevu - norilaevu.
Norilaevad olid suured, tugevasti ehitatud laevad, kulust oma 30 jalga pikk, 4-5 jalga kõrge. Laius oli 8-9 jalga. 
Esimene ots nagu tavaliselt laevadel terav, tagumine oli tõlp - "peegliga". Tagumises otsas oli rull - puust, põllurulli jämedune. Rull oli nii kinnitatud, et laeva küljed (pardad) ulatasid  tagant pisut üle otsa. Nende küljes olid raudaasad. Rullil olid pusid (poldid) iged või teljed otsas ja rull käis aasade vahel ringi. Rulli abil kisti merepõhjast uppunud laevade küljest rauda lahti - noriti rauda. Rulli üle käis köis, ees laeva ninas oli aas, mille küljes talid, ja köis üle rulli - sedaviisi vinnati põhjast raud norisse. 
Rannikumeres paeastangute tõttu on kallas kariderohke. Kui merel mõni laev sõitis paeastangule (karile), siis mindi norilaevadega karile sattunud laevu päästma. Kui laadung maas, siis vähenes kaal ja kerkis laev ning pääses karilt. Kui seda ei juhtunud, siis raiuti kõik kaaluv maha - mastid, köied, vandid. Sellest tulnudki aunimi kogu Tagamõisa poolsaarele - “vandiraiujad”.
(ERA II 255, 427/40 < Kihelkonna khk., Ranna k. - Jakob Laul < Aleksander Laul, 66 a., Peeter Elk, 75 a. Undva k. (1939))